|
Pläkk nr 3 (1999)
VERETU VEREJANU EHK KUIDAS PRÄÄNIKUGA SAAVUTADA ROHKEM KUI PIITSA ABIL Lunastaja hinge on vallutanud Saatan. Kuid mees pole selle üle kurb.Pigem vastupidi. Olles leppinud uue üürilisega oma sügavas hingesopis, on Lunastaja osanud oma meelelaadi ja mõttemaailma täielikult ümber sättida. Praegu tunneb mees suisa masohistlikku mõnu teda vallanud kurbuse-, tühjuse- ja üksindustundest. Ainult talle omasel moel ei lepi Lunastaja siiski oma sisemaailma renoveerimisega, vaid himustab depressiooni keerata terve inimkonna. Selle suure töö enda kanda võtnud Lunastaja on oma peamiseks tööriistaks valinud muusika. Ning mitte oodatult karmi ja tigeda black metali, vaid hoopis dark ambienti. Kuri Lunastaja saatis demo "Tühjus" ka meie toimetuse aadressil. Kui kassetil kõlanud helid olid piisavalt hinge puurinud, oli selge, et selle mehega tuleb vestelda. Lunastaja on rahulik mees. Väliselt. Kui ta aga rääkima hakkab, tuleb selle malbe olekuga tegelasest kosena musta ja masendavat meelemürki. Miks ei valinud sa oma väljenduslaadiks black metalit, vaid hoopis dark ambienti? Black metali ideoloogia ei vasta just kõige paremini minu plaanidele. Leian, et selle vahendiga ei saavutaks ma nii suure kõlapinnaga laastamistööd nagu sooviksin. Kuigi black metal peaks samuti olema Saatana teenistuses, ei usu ma, et sellise sirgjoonelise inimvihkajaliku ideoloogia abil tervet inimkonda endale allutada õnnestub. Selle asemel, et inimesi mõjutada endale järgnema, tõukab black metal sageli potensiaalse ohvri enesest hoopis eemale. Nii ei näe ma mingit võimalust black metali abil kustutada valgus ja rõõm inimkonna südamest. Seevastu dark ambient on minu arvates teistsuguse iseloomuga muusika. Kui black metal on üles ehitatud agressiivsele ehk väljaspoole suunatud käitumisele, raevu ja viha enesest välja valamisele, siis dark ambient pigem imeb inimesse sisse veelgi rohkem sügavust, depressiooni ja masendust. Seega on dark ambient mõjutusvahendina palju jõulisem argument, kui black metal. Kuid kas pole black metali meestel siiski õigus, kui nad väidavad, et dark ambienti mehed teevad sageli vaid sellepärast arvutiga muusikat, et nad lihtsalt ei käsitse ühtegi muud instrumenti? Jajah, nii see võib vahest olla küll. Siiski ei sobi minu arvates kitarridega tehtud muusika juba oma olemuselt kandmaks seda negatiivset laengut, mida ma sooviksin ise oma muusika abil väljendada. Kuigi ma ise ka ei oska kitarri mängida, arvan, et isegi selle oskuse olemasolu korral poleks ma hakanud iialgi puhast metalit viljelema. Aga tunnista, et black metal ja dark ambient teenivad, küll omal viisil, aga siiski ühte eesmärki: allutada endale terve inimkond? Küllap vist. Aga ega inimese ja tema poolt loodud süsteemiga ju lugu ei lõpe. Oleme vaid tühine kübe selles määratus universumis. Seepärast huvitavad mind traditsioonilise emotsioonide tandemi "hea-halb" lahkamise asemel natuke kaugemad ja sügavamad mõisted nagu tühjus, ääretus, sügavus. Samuti üksindus ja pimedus, millest viimane mõiste ei pruugi ju sugugi kuuluda "hea-halb" mõiste alla. Mispärast see "pimedus" siis halvem on? Ei, see olek väärib märksa põhjalikumat käsitlust, kui tavaline arusaam: et pimedus on vaid primitiivse kurjuse ja õeluse mõistetele süngema varjundi andja. Vaata kasvõi kosmoses Musta Auku. Kui pisutki ette kujutada, mis asi see on, mis võib olla seal sees või selle taga - kas ei tundu sellisel tasandil kõik inimlik nagu õelus, raev ja vihkamine suhteliselt mannetuna võrreldes meid ümbritseva kõiksusega? Kas sinu jaoks on siis inimkonna alistamine vaid väike vaheetapp, hüppelaud kosmose hõivamise suunas? He-he, ehk aitab sellestki, kui ainult niisama mõtiskleda seal Tühjuse ja Mõõtmatuse piirimail. Selge on see, et vaevalt ma tervet inimkondagi "töödelda" suudan. Aga pole viga, teen palju jõuan. Mis on siis sinu konkreetne eesmärk inimeste kallal korda saata? Kelleks sa tahad neid muuta? Miks muuta? Ma tahan ainult, et inimesed tuua mõistusele, välja sellest illusioonist, kuhu nad on viidud. Inimene, vaene loom, mõtleb ju, et ta on midagi erilist, et ta tähendab siin elus üht või teist. Tühjagi. Inimene on mitte keegi, ainult pelk juhus siinses keskkonnas, süsteemis. Ja sina tahad sellelt õnnetult inimeselt, kes on oma pettekujutluses õnnelik, maski rebida, et ta siis taipaks oma tegelikku olukorda ja teeks ainuvõimaliku otsuse Just nii. Kuid kas sul endaga seoses pole tekkinud mõtet, et teeks äkki, noh naksti, ja olekski kõik selleks korraks läbi? Mis sunnib sind piinlema selles võltsis maailmas? Tegelikult mulle meeldib tunnetada endas kõike seda kurbust, piina, üksindust. Võib kõlada pisut enesepiinajalikult, kuid nii see paraku on. Olen sellega täitsa rahul. Kena, jõudu sulle sellisel juhul sinu raskes töös ja loodetavasti põhjustab maailm sulle tulevikus veel rohkem masendust ja uusi ning veel hullemaid emotsioone. (Badgod) |